Juba keskkooli ajal tundsin suurt huvi enesearengu, õppimise ja inimsuhete vastu. Uudishimu viis mind järjepanu otsima uusi oskuste täiendamise võimalusi. Unistasin psühholoogiaõpingutest Tartus, kuhu viimasel hetkel olin ka nimekirja arvatud, kuid elul olid omad plaanid – jäin kodulinna Tallinna ja asusin õppima inglise keelt ja pedagoogikat. Aasta hiljem leidsin end juba kahe ülikooli pingist, kuid lõpuks suundusin siiski laiemale erialale, omandades Estonian Business School’is bakalaureusekraadi rahvusvahelises ärijuhtimises ning magistrikraadi turunduses. Lisaks olen täiendanud end psühholoogia magistriõpingutega Luksemburgi Ülikoolis ja paljudes huvihariduse valdkondades.

Pere loomine ja tööalased väljakutsed pakkusid mulle võimaluse jagada ligi 18 aastat kodu kahe riigi – Eesti ja Luksemburgi – vahel. Sealne elu avardas maailma, kuid tõi ka rohkem tagasi südame ja juurte lähedale: olin aktiivne eestlaste kogukonna, Luksemburgi Eesti Seltsi liige. Õpetasin vabatahtlikuna Luksemburgi Eesti Koolis lastele kodulugu, osalesin väliseesti koolide õpetajate täiendkoolitustel Euroopas, laulsin kooris ja avastasin rahvatantsu võlud. Teise lapse sünd juhatas mind aga hoopis uuele, väga isiklikule rajale. Koolitajana.